Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneeringu avaliku arutelu ülekanne

Aeg: 
18. september 2012
Lõpetatud

Teisipäev, 18 September, 2012 - 13:00 kuni 17:00

Tehnilistel põhjustel jäi interneti otseülekanne ära. Ei arvestanud asjaoluga, et linnaosavalitsuses internetis oli voogedastus kinni keeratud.

Aga salvestus on kõigile vaatamiseks siin.

Heli Alo Jaanivald, kaamera Jako Krull.

Tänud kõigile, kes kaasa aitasid.

Kalasadama planeeringut on menetletud kümmekond aastat, kuid olulistes küsimustes muutusi ei paista. Kavandatavad krundipiirid, planeeritavad elamute brutopinnad ja autoteed on sisuliselt samad.

Kui 2008 aastal planeering avalikustati, kohtas see kodanike poolt enneolematut vastuseisu. 300 inimest nägi vajadust planeeringut muuta. Kahjuks ei mõistnud linnavalitsus tookordsete protestide sisu ehk mõtet, et planeering peab looma alused hea mereääre kujunemiseks, seades ka omanikele vastavad piirangud.

Kui alates veebruarist 2012 asuti planeeringut muutmata kujul taas kehtestama, kohtas see veelgi suuremat vastuseisu. Rõhutades planeeringu parandamise vältimatut vajadust, andis sedapuhku oma allkirja juba 2000 inimest.

Kodanikud mõistavad, et linn peab arenema. Praegune, rahva poolt armastatud,  kuigi kohati räämas, piirkond peab muutuma veelgi elavamaks ja inimsõbralikumaks. Avalikustatud detailplaneering pole aga selles mõttes veenev -  dokumentide järgi nähakse reaalset ohtu väärtuste kadumises ja piirkonna suletumaks muutumises.Inimeste soovid puudutavad peamiselt:

Mere ääres piisava avaliku, autovaba ja päikeselise ruumi säilimist, mis säilitaks ja arendaks Kalarannas läbi aegade eksisteerinud maapinna sujuvat üleminekut merepõhjaks;
Kultuurikilomeetri kui eeskujulikult rajatud ja populaarse kergliiklustee arengut olemuselt samasugusel kujul, väärtustades selle terviklikkust uute teede projekteerimisel;
Mõistliku suurusega ehitusmahte Kalamaja serval.
Kaasajal on maailm täis väga mitmesuguseid näiteid mõnusatest väikese autokasutusega kesklinna arendustest nii mere kui jõgede ääres, mistõttu kõnealust planeeringut vaadates ei teki seda äratundmist, et ka meile midagi eeskujulikku või võimalikest paremat tuleks. Et aga tuleks, selle nimel kogu see möll käibki.

Praeguse planeeringu tagajärjel tekkiv mereäärne ruum sarnaneks heal juhul näiteks umbes hotell Euroopa ees oleva põhjapoolse sadamakaiga.